Ei ole enam turist

Alguses oli küll selline tunne, et oleme Prantsusmaal lihtsalt puhkusereisil. Et võib poes osta paremaid ja kallimaid toite, sest välismaal ikka võib. Ja väljas süüa. Aga sellest nädalast on meil mõlemal juba piisavalt kohustusi ja asju, mis vaja joonde ajada. Ja vaikselt tuleb harjuda mõttega, et polegi pelgalt puhkusereis.

Kui esmaspäeval Merikese juurest Saint-Etienne'ist ära sõitsin, siis oli mul tõsiselt kurb tunne. Tundsin ennast suures Lyonis täiesti üksi, ning ka mu toanaaber Hamilton jõudis koju alles õhtul kell 00. Olin vahepeal veidi mõtteid mõlgutanud ühikasse kolimise teemal ning kuna Hamiltoni korterisse jõudes lõi mulle näkku tervet korterit täitev sokihais, siis olin oma otsuse teinud. Teisipäeva hommikul võtsin kohvri ja läksin minema. Hamiltoni tänasin väga, kuna ta oli tegelikult väga külalislahke ning tema tänas ka mind, et ma ärakolimise otsuse nii kiirelt tegin. Ta saab nüüd jätkata üürilise otsimist (ta vist seda vahepeal ei lõpetanudki).

Eile oli esimene kokkusaamine teiste Erasmuslastega - suur infopäev. Kohtasin juba hommikul Austraalia poissi Geordie'd kellega sai ka pisut prantsuse keelt harjutada ning selgus, et ta kolib minuga samasse ühikasse. Pärastlõunal siis suur infotund - muidugi kõik prantsuse keeles. Esialgu jõudis veel järge pidada sellel, mida räägiti, aga mingist hetkest lõi seina ette. See oli vist siis, kui pidi korraga ankeeti täitma ja kuulama. Hiljem ütles ka Geordie, et tal oli arusaamisega raskusi, kuigi muidu oskas ta keelt minust paremini. Päris suur hirm oli tegelikult, et midagi väga tähtsat jäi arusaamata.

Pärast infotundi läksime ca kümne välisüliõpilasega baari istuma. Kaks rootsi tüdrukut - tellisid õlut. Üks saksa tüdruk - tellis õlut. Kaks austraalia poissi - tellisid õlut. Mina - tellisin õlut. Üks kõrvarõngaga itaalia noormees - tellis Martini :) Seal rääkides oli küll suur õhin üleval ja kõik olid jube tahtmist täis, et kuhu minna ja mida teha. Aga kui nüüd mõelda, siis teiste Erasmuse üliõpilastega väga palju ei kohtugi enam... Igaüks võtab ju omad ained, ainult keelekursususe gruppi võib samasse sattuda. Homme on veel mingi Erasmuse pidu, aga tegelikult on see mingi ööklubi alatu võte raha teenimiseks. Panna peo nimeks "Erasmuse pidu" ja loota, et siis kõik välisüliõpilased tulevadki kohale ja ostavad 12 EURise pileti. Väga kaval.

Aga õnneks on mul nüüd olemas ühikarahvas, kellega ma teoreetiliselt igal õhtul kokku võin saada. Ühikas tundub normaalne ja kuigi tuba on väike, tunnen ennast siin ikka kuidagi kodusemalt kui Hamiltoni juures. Ühika WiFi jaoks pole mulle ka veel parooli antud, aga leidsin juba võimaluse, kuidas enda telefonist Wifi ruuter teha ning Orange mobiilset 3G internetti kasutada. Kui kõik toimib, siis peaksin 6 EUR eest Orange netti saama kasutada kuu aega iga päev 20.00 - 8.00.

Täna oli üldiselt suur kordaminekute päev. Sain ilma suurema vaevata endale tehtud ühistranspordi kaardi ning ka üliõpilaspileti. Üliõpilaspileti pärast oli päris palju muret, kuna selle avalduse täitmisest räägiti eilsel infotunnil tund aega. Muuhulgas räägiti, et kindlasti on vaja sünnitunnistuse koopiat ning selle AMETLIKKU tõlget. Anti ka tõlkebüroo aadress, kus seda ca 20 EURi eest saada. Minu tõlke oli teinud Merike ning mul polnud seda ka välja prinditud. Läksin avaldust siiski ära viima lootuses, et äkki saab kohapeal välja printida. Aga üllatus-üllatus, sünnitunnistuse tõlget ei läinudki vaja! Võib-olla oli asi väga sõbralikus noormehes, kes mu avalduse vastu võttis... Aga üldiselt kisub mõte küll nende peale, kes oma sünnitunnistust kalli raha eest tõlkimas käisid :)

Üliõpilaskaardi tegemisel oli naljakas seik veel minu eesnimega - nimelt oli ülikool printinud avaldusele "Tönn". Küsiti, et kas see sobib. Ma üritasin veidi aega seletada, milline katus o kohal olema peaks, aga siis sain aru, et sellist tähte pole siin keegi näinud. Siis palusin ö asemel kirjutada ô, mis on natukegi rohkem õ moodi. Nii, et saage tuttavaks: Tônn. Ikka parem kui Tönn või Tonn.

Lisaks käisin veel kaugel-kaugel supermarketis, et omale toidunõusid ja söögiriistu osta. Poes kahvleid valides jäin raske valiku ette: kas osta üks nuga, üks kahvel ja üks lusikas 6 EURi eest (ilusad) või neli nuga, neli kahvlit ja kaheksa lusikat komplektina 7 EURi eest (imelikud). Võitjaks osutusid imelikud ja odavad noad-kahvlid, kus käepidemed on läbipaistvad ja mulle täis. Kui neid kaua vaadata, siis võivad isegi meeldima hakata...