Lõpp tundub lähedal

Tervelt kaks kuud on veel jäänud aega Prantsusmaal veeta (tuleme tagasi 7ndal juunil), ent sellegipoolest tundub, et lõpp on lähedal. Selle põhjuseks on ilmselt kool - pärast järgmist nädalat algab koolis vaheaeg, ning pärast vaheaega kõik loengud enam ei jätkugi... Viimasel nädalal olen päris kõvasti kooli jaoks tööd rabanud ning seetõttu ei jäänud nädalavahetusel aega isegi blogisse kirjutada. Sealhulgas sain hakkama enda seni pikima prantsuskeelse kirjatükiga - veidi üle nelja lehekülje teksti. Tehke järgi.

Õhtul enne selle kirjatüki tähtaega oli Teddy ühikast nii lahke, et nõustus selle üle lugema ning vigu parandama. Kaks tundi lugesime seda koos ja parandasime vigu, kuni lõpuks oli kell juba 1 öösel. Ja alles siis sain teada, et järgmine hommik pidi ta ärkama kell 5, et minna tasuta ajalehti jagama. Eesti mõistes tundub palk sellise lihtsa töö eest igati korralik - Teddy ütles, et ta saab ca 130 EEKu tunnis puhtalt kätte. Suveks otsib ta aga mingit muud tööd - seda sain teada, kui nägin ta laua peal väga paksu patakat väljaprinditud CV-dega, mida oli kokku vähemalt 30. Ega pole vist ka siin lihtne suveks tööd leida.

Järgmise nädalaga saab mul läbi ka Ultimate Frisbee trenn, mis pärast vaheaega enam ei jätku. Uurisin juba välja, et kaks korda nädalas on Lyoni frisbiklubil kuskil pargis avalikud treeningud, kuhu võin ka minna. Ma vist pole blogis veel maininud, et ostsin ka endale ametliku Ultimate Frisbee taldriku mille kavatsen ka eestisse kaasa võtta - nii et kui keegi on suvel mängimisest huvitatud, siis andke teada. Nädalavahetusel oleme seda Merikesega loopinud ka, aga teiste mängijatega võrreldes olen ikka veel koba. Lisaks anti mulle trennist veel T-särk, mille peale on kirjutatud "Ultimate Frisbee - champion de France". Ja nii see tõesti ongi - minu võistkond tuli prantsusmaa meistriks. Ainult, et mina meistrivõistlustel ei mänginud :)

Homme peame ka mina ja Merike ärkama kella 5 paiku, kuna lähme mägedesse suusatama - kuigi mujal on juba kevad, siis seal peaks veel lund jätkuma. Tegelikult pidime suusatama minema mina ja üks teine eesti tüdruk Merili, aga kahjuks jäi ta haigeks ning seetõttu pidi Merike leidma piisavalt julgust, et teda asendada. Ah et miks julgust - ega siin eriti keegi murdmaad ei sõida. Ja mäed on ikka Kuutsemäest oluliselt suuremad. Minul õnneks pole karta midagi, kuna maksin kindlustuseks lisa 3 Eurot ning kui minuga mäel midagi hullu juhtuma peaks, siis tuleb helikopter järgi. Päris odav lennureis, kas pole?