Mida tegid Merike ja Tõnn vaheajal vol 2

Nagu Tõnn juba mainis, kipub Pariis olema selline linn, kus siiraks avastamisrõõmuks laisal turistil keskmisest rohkem tööd tuleb teha. Sellegipoolest sai meie Pariisis viibimine täitsa eriline, seda tänu otsusele otsida öömaja Couchsurfingust. Kes veel ei tea, misasi see selline on, siis on küll viimane aeg end kurssi viia ;)

Kuna Pariis on ka sohvasurfarite hulgas popp sihtkoht, ei ole seal vastuvõtjate leidmine sugugi kerge ülesanne. Arvata on, et igaüks, kes oma diivanit Pariisis pakub, saab iga päev omajagu küllatulekusoove. Õnneks sai Tõnn siiski võrdlemisi aegsasti kokkuleppele Maiwenni ja Olivieriga, kes ka Couchsurfingus alles võrdlemisi uued. Nii ei pidanud me siiski silla alla telki püstitama, vaid leidsime end esmaspäeva õhtul armsast pisikesest kahetoalisest korterist, tõelisest appart parisien'ist, kus lisaks pererahvale võttis meid vastu ka valge kass Willow. Olivier töötab õena psühhiaatriahaiglas ja Maiwenn otsib "inimesi tänavalt" reklaamidesse.

Mis aga meiesuguste karnivooride jaoks eriti põnev, oli fakt, et Maiwenn on juba paar aastat taimetoitlane. Selles mõttes, et ei söö liha ega kala, küll aga piimatooteid ja muna. Nii saime ka meie ühise õhtusöögimaterjali ostmisel kaaluda, kuidas oleks, kui nüüd sinki ei võtaks :) Ühel õhtul söödud sojakotletid osutusid märksa lihamaitselisemateks kui kunagi Tõnni ostetud Lidl'i hakksteigid :P Sojakotlette sööme kunagi kindlasti veel, olgugi et need (päris)lihast veidi kallimadki on. Meie viimasel Pariisi-õhtul käisime neljakesi ühes aasia veggie-restoranis, kus kõik road, mis tavaliselt lihast valmistatakse, hoopis soja baasil tehtud olid. Näiteks kana puhul poleks küll selle "lihasuses" kahtlusi tekkinud, ka minu "sink" oli täitsa usutav. Kellel plaan Pariisi sattuda, siis restorani nimi on Tien Hiang (http://www.tien-hiang.fr/), tasub üles otsida küll :) Polnud sugugi kallis ka, eriti Pariisi kohta.

Teisipäeva õhtul, kui meid öist linna vaatama viidi, tutvustas Olivier meile ka liikumist nimega Clan du Néon (http://clanduneon.over-blog.com/), mille eesmärk on kustutada linnas öösel tarbetult põlevad tuled, nt poodide, pankade jms omad. Tuleb välja, et vähemalt Prantsusmaal on hoonetel tänava pool suur lüliti, mille abil välisvalgustuse välja saab lülitada. Võib-olla on Eestis ka, ma pole lihtsalt kunagi selle pilguga vaadanud. Ühesõnaga, kui mõttetult elektrit raiskav välisvalgustus linna peal silma jääb, peilitakse lüliti asukoht välja, väike hoojooks, hüpe, ja ongi vähemalt selleks ööks veidi energiat kokku hoitud :)

Siiski peab tõdema, et kuna see oli meie täitsa esimene sohvasurfamiskogemus, siis oli alguses ikka veidi võõrastav küll, kui öeldakse, et "võtke omale midagi kapist, kui süüa tahate" :) Ja usaldada kahele ida-eurooplasele kolmeks päevaks oma koduvõtmed... Tahan ka kunagi nii toredaks vastuvõtjaks hakata. Ja pärast kolme ööd tundsin mina end igatahes nii kodus, et jätsin oma jakigi nende nagisse. Peaksin selle nüüd lähipäeval postitsi tagasi saama. Ma veidi kardan ainult, et oleme nüüd veidi ära hellitatud, mis CS'i puudutab :) Karta on, et alati nii suurepärasele vastuvõtule loota ei saa.

Covoiturage'ist Tõnn juba veidi kirjutas, aga räägin siis veidi lähemalt. Nimelt viib covoiturage.fr kokku autojuhte, kellel autos vaba ruumi, ja reisiselle, kes alternatiivset (või mõne trajektoori puhul ainuvõimalikku) transporti otsivad. Reeglina määrab autojuht ka hinna ning võib-olla just tänu sellele covoiturage kyydiga.ee'st paremini toimibki. Igatahes Le Havre´ist (kus polnud kahjuks mingeid kuumi öid :P) sõitsime Rennes'i koos Antoine´iga. Nimelt sõidab Antoine, 24aastane IT projektijuht, igal nädalal oma kodust Nantes'is kolmeks päevaks Le Havre´isse praktikale. 4,5 tundi. Üks ots. Arvata on, et ta oma sõitudeks teekaaslasi otsib. Kahetunniseks ühiseks sõiduks leidsime isegi meie väiksest keelepuudest hoolimata ühiseid jututeemasid küll. Väga mõnus vaheldus rongisõitudele :)

Rennes'ist ja Bretagne tuurist juba mõne päeva pärast.