Piparmündimaania

Üks asi, mida ma juba ammu tähele olen pannud on see, kuidas prantslastele meeldivad igasugused piparmünditooted. Ühelt poolt on mul selle üle hea meel - piparmündi lõhn ja maitse meeldivad mullegi väga .Ent teiselt poolt on see kurb, et Eestis ei ei ole mul võimalust oma piparmündiarmastust samal määral jätkata.

Esimene toode, mida proovitud sai, oli piparmündisiirup - toiduvärvist tumeroheline ollus, mida toodavad kõik siirupifirmad. Kohustuslik toode isegi kõige väiksemates nurgapoodides. Kuigi ootused olid suured, ei olnud piparmündisiirupi maitse veega segades midagi erilist. Hiljem avastasin aga ise suurepärase retsepti: limonaad (kelluke) + piparmündisiirup + paar tilka carmolist = veidi tarhun'iga sarnanev värskendav jook. Pubides saab tavaliselt tellida ka "vesi piparmündiga", mida tehakse siis siirupist. Eriti rõve asi tundub mulle aga õlu siirupiga, mida prantslased ka rõõmsalt joovad.

Veel olen poes näinud ... piparmündimoosi! Tegelikkuses on see vist küll piparmündisiirup tarretatud kujul, mis ei tundu just liiga isuäratav. Paar päeva tagasi nägin ühes WC-s piparmündi õhuvärskendajat, mis lõhnas päris hästi. "Tavalistest" asjadest nagu piparmündijäätis või piparmünditee siin muidugi ka puudust pole.

Internetiavarustes kolades leidsin aga veel sellist "huvitavat" prantsuse piparmündikraami: piparmündi vannivaht, piparmündijogurt, piparmündilõhnaga küünal. Aga muidugi, kuna prantslased on suured biotoodete fännid, siis on olemas ka bio-piparmündisiirup ja -tee, mis polegi tumerohelised vaid teevärvi pruunikad. See võib isegi hästi maitseda...