Taaskohanemisest veel

Tõnni muljete jätkuks pean ütlema, et tõepoolest oli meeldiv tõdeda, et "nagu polekski ära olnud". Võib-olla oskasime nn taaskohanemisšokist teadlikena seda ka veidi ennetada ja eks suvisesse suvepuhkuserütmi- ehk rütmitusse saabumisel oli ka oma osa. Siiski, kuna kool loengute mõttes lõppes juba mais, kippus mõistlikuma tegevuse puudumisest juuni lõpuks teatav mõttenüristus tekkima, aga see juba vaikselt leeveneb. Vähemalt mina saan nüüd mõnda aega oma ajurakke veidi töötegemisega harjutada ja Tõnngi tegeleb tööotsingutega. Peaaegu mõistlikud inimesed vahelduseks :)

Ja kogu vahetusejärgne asjaajamine on nüüdseks ka lõppenud. Või tähendab, ma väga loodan, et minu ülikoolist eelmisel nädalal lõpuks ometi posti pandud õppetulemused tähtajaks TÜ vastavate instantsideni jõuavad... Samas sain tänu tulemuste tagaajamisele ka veenduda, et minu esialgne hirm, et mõni nädalat pärast Eestisse naasmist enam ühtki korralikku lauset moodustada ei suuda, oli veidi liialdatud. Kui detsembris oma taotluse kaotsimineku pärast ülikooli helistama pidin, võtsin ikka vähemalt nädal aega hoogu ja kirjutasin jutu enne valmis. Nüüd kui õppetulemuste hilinemise pärast prouadega ühendust tuli võtta, polnud küsimust, kas saadan meili või helistan. Tõsi, meili oleksin vist augustini oodanud ka :) Aga endalegi üllatuseks oli täitsa valutu ja tulemusrikas kõne.

Kuu ajaga oleme taasleidnud ka valdava osa sellest, mille järele ära olles igatsesime:

* Enamik sõpru, on uuesti ära nähtud ja muljed vahetatud. Kahjuks veel mitte kõik: suvi ju ja nüüd on teised mööda ilma laiali :)

* Nagu Tõnn juba kirjutas, tantsis tema rahvatantsu juba mõni päev pärast Tallinnas maandumist. Ka mina pääsesin nädal hiljem Tuljakut tantsima.

* Kulinaarsed igatsused leevendatud. Ematehtud leib, alekoki kali ja suvine grill nagunii, aga näiteks esimese kolme nädalaga olin kolm korda Steffanis käinud.

* Korralikku sauna oleme juba ka mõned head korrad saanud. Paljalt, haa.

* Rulluisutanud oleme juba ka. Siinkirjutajal on muide alates eilsest riiulil Audru meistri karikas. Konkurentsi kohta pole viisakas küsida :P

* Internet. Ma ei tee nalja, kusjuures. Maal trepil istudes sirtsude sirina saatel tööasju guugeldada on hoopis teine tera, kui Tõnni ühikas pöialt hoida, et täna veidi netti antaks...

* Paljajalu murul käimine ja oma maasikad ja mets ja meri ja... agrofitness :D Terminitutvustuse eest lähevad tänusõnad Valgevenest pärit Sergeyle. Aga põhimõtteliselt ikka see... päike ja heinamaa. Jätkuvalt on mõnus.

Kuu Eestis

Oleme nüüd juba kuu aega Eestis tagasi olnud, ning seega pole midagi konnakoivateemalist kirjutada olnud. Ent kuna pool aastat Prantsusmaal paneb nii mõnelegi asjale Eestis teise pilguga vaatama, siis midagi võiks siiski öelda. Nagu Tallinna Ülikooli Erasmuse koordinaator ütles - taaskohanemise periood võib olla veel palju pikem ja vaevarikkam kui välisriigis kohanemise periood. Augusti lõpus on Tallinna Ülikoolis ka taaskohanemise seminar - selle peale naerab Merike kõva häälega, kuna tunneb ennast kindlasti juba ammu taaskohanenuna. Ega ma ka ennast enam Eestis võõrana ei tunne. Suvine tegevusetus on pigem see, mis masendab.

Prantsusmaalt Kadrinasse jõudnuna tormasin ma kohe ülejärgmisel päeval Meeste Tantsupeo proovi ning juba sama nädala lõpus tantsisin koos 3000 Eesti mehega, nagu oleksin minagi terve viimase aasta neid tantse õppinud. Ning tegelikult õppisin ju ka - Youtube'i videotest! Ikka väga naljakas oli esimest korda päris inimestega koos tantsida, kui siiani olin harjutanud üksinda ekraani ees. Pilgud paremale ja vasakule - jah, teised teevadki sama, mis mina. Kõik on paigas! Siin tuleb tänu avaldada vaid Tarvanpää Vilistlasrühmale, kes pool aastat mulle "kohta hoidsid", ning ei lasknud mul kogeda tantsupeo tribüünilt vaatamise kurbust.

Natuke toidukogemustest. Mäletan, millise õhinaga läksin Prantsusmaalt kojujõudnuna Kadrina Konsumisse: seal on ju must leib.. ja kali .. ja eesti õlu.. Ent sellega rõõm enam-vähem piirduski. Millegipärast kujutasin ette, et vahepeal on müügile tulnud musttuhat uut ja põnevat toiduainet, aga ei. Enamuses ikka sama vana kraam. Mõned uued ja huvitavad toidukaubad olen siiski leidnud. Näiteks: RC Cola, Saib, Aura Fruit sidrunimahlaga, A Le Coq Premium Extra ja muidugi taasavastatud ning suvel ohtralt tarbitud šašlõkk.

Rõõmuga panime tähele, et siin on poelettidel ka mõningaid prantsuse toiduaineid. Ent mitte-nii-suure rõõmuga panime tähele, et nende hinnad on astronoomilised. Näiteks Coeur de Lion'i camembert juust, mis prantsusmaal maksis veidi alla 2 EUR (30 EEK) maksis Solarise keskuses 75 krooni. Naturaalne puuviljasiider, mille klaasiga Merikest Prantsusmaal küllalt tihti  näha võis, maksab siin samuti vähemalt 3x rohkem. 75 krooni 1,5 EUR (23 EEK) asemel. Tundub, et tuleb suu siidrist puhtaks pühkida. Üldse tundub siinne alkokarastusjoogiturg üleni keemiat täis (kui õlu välja arvata). Kurb, et eestlased ennast niimoodi mürgitavad.

Prantsuse keelega on minu suhted jäänud küllaltki kaugeks, kuid usun, et võtan peagi asja jälle kätte. Merike on küll raamatuid lugenud ning Facebookis inimestele kirjutanud, ent minu praktika piirdub paari Skype'i vestlusega. Ahjaa... selleks, et me prantsuse keelest päris ei võõrduks, otsustasime Merikesega seda igal neljapäeval omavahel rääkida. Eelmine neljapäev tuli see õnneks meelde alles õhtul, ning tervet päeva keelt väänama ei pidanud :) Aga praktikat oleks tegelikult vaja.

Täna hommikul, kui magasin veel Rennati sünnipäeva järgset õndsat und, äratas Merike mind kell 10 oma telefonikõnega - Maiwenn ja Oliver, kelle juures me Pariisis sofasurfasime, tulevad augustis Eestisse! Ju ei olnudki nende ohh ja ahh Eesti turismibrošüürist looduspilte vaadates viisakas liialdus. Ja selles olen ma kindel, et loodusesse tuleb nendega kindlasti minna. Olen aru saanud, et pigem ülelinnastunud lääneeurooplaste jaoks on meie maapiirkonnad ja metsad midagi täiesti ennenägematut. Ning ehk suudan tulevast Maiwenni ja Oliveri külastusest ammutada energiat ka keeleõpingute jätkamiseks.