Saturday 5 June 2010

Illegaalne ekspeditsioon

Kuna oleme juba Genfis ja Cannes´i-Nice´i reisist omajagu aega juba möödas, loobun vähemalt esialgu meie Cote d’Azuri seikluste jutustamisest - vaadake parem pilte, nende link on nüüd ka üleval - ja räägin hoopis alternatiivturismist Saint-Etienne’i moodi.
Üle-eelmisel nädalal käisime taas ühes vähestest Sainté parkidest, mis kujutab endast tegelikult metsa ja niiduga kaetud küngast (okei, ma arvan, et see on ikka suurem kui Suur-Munamägi :P). Vaate nautimise vahepeal otsustasime järgmisena ette võtta teadusliku ekspeditsiooni kahe tehismäe otsa, mis tollelt pargikünkalt kenasti kätte paistsid. Eesmärgiks tutvuda looduse võimega tekitada söekaevanduse tagajärjel tekitatud mägede pinnasele taimestikku ja nautida veelgi paremat vaadet, mida tehismägede tipust tänu puude puudumisele loota oli.

Ühel pühapäeval saimegi slovakk Luboše ja slovakk-ungarlanna Silviaga kokku, kindla sihiga tunnikese jooksul tippu jõuda. Mäe jalamil tervitasid meid aga kõrge traataed ja sildid teemal, et tegu on kaevanduskompleksi omandiga ning igasugune sissepääs on rangelt keelatud ja vaat et ohtlikki. Aga meie ju prantsuse keelt ei mõista :) Nii suundusime ringile ümber mäe, et mõni ekstreemturistisõbralikum nõlv või aiaauk leida. Teisel pool mäge leidsimegi nõlva, kus mingit aeda ei paistnud. Ja ega tõttöelda normaalsete inimeste eemalhoidmiseks poleks vaja ka:



Esialgu tuli sumada paarkümmend meetrit läbi nõgesevõsa, pärast mida võttis uudishimulikud vastu samapalju kibuvitsavääte. Aga tagasiminek olnuks ju nõrkuse märk.

Nõgesed ja kibuvitsad läbitud, leidsime siiski ka okastraataia, aga keegi varasem pätt oli sellesse juba õnneks augu lõiganud.

Kohe aia taga võtsid meid vastu hiigelteod ja senitundmatud monsterokastega lehtpuud, mistõttu läks mõte võimalikele hämaratele tuumateaduskatsetele Saint-Etienne'i pikas tööstusajaloos :P













Küngas oli küllalt järsk ja kaevandussodist koosnev maapind võrdlemisi ebastabiilne, aga umbes poole tunniga saime üles ja vaade oli aus. Ega see linn kipubki kõrgelt-kaugelt ilusam olema :P

Alljärgneval pildil paistab meie vallutatud mäe kõrval asuv teine tehismägi, pisut väiksem aga muidu täitsa samasugune.

Kuna sama teed pidi allatulek tundus mage, võtsime sihiks mäe vastaskülje. Alla liikumise üks põnevamaid leide oli kuumad suitsevad kivid. Oli keegi püüdnud „kivisöemäge“ põlema panna? Tuli see toss hoopis... mäe seest? Mina isiklikult pakun, et päikesega kuumaks köetud kividelt auras äsjasadanud vihmavett, aga see seletus on ju igav ka...
Allpool sattusime ülestulekunõlvaga võrreldes tõelisse džunglisse. Läbipääsetavate radade leidmiseks tuli märksa tihemini ringiga minna, aga muljetavaldav oli sellegipoolest.
Mäelt tagasi teele saamiseks pidime taas okastraataia vahelt läbi ronima ning seejärel kellelgi aiamajakese tagahoovi kompostihunnikusse hüppama. Meie suureks rõõmuks kurje valvurionusid teele jõudes vastas ei olnud :)

No comments:

Post a Comment