Ühikast välja pidin kolima juba reedel, kuna laupäeval ei oleks olnud kedagi, kes mu toa üle vaatab. Väljakolimine on ebamugav ikka mitmel põhjusel... Esiteks, toa tühjaks tegemine. Taas pidin riiulist välja võtma need "tähtsad" paberipatakad, mis meile siia jõudes pangast või koolist pihku pisteti. Sauhh ja prügikasti. Tuletas meelde, kui mõttetu nende paberipatakate allkirjastamine alguses tundus... Pank nimega BNP Paribas peaks tõepoolest õppima loodust ja paberit säästma... pole ju normaalne ka see, et iga sinu kontole tehtud ülekande kohta potsatab postkasti sellest teatav paberkiri.
Enda ilusad oranžid nõud ja noad-kahvlid jätsin all korrusel elavatele Hiina tüdrukutele ja prantslasele Teddyle... Ikka parem kui ära visata. Ja kurb on see, et täiesti kasutuskõlbulikku kraami oli juunikuu alguses ühika prügikastides päris palju... Sügisel aga kolivad sisse uued elanikud, kes siis kõiki potte-panne-taldrikuid poest otsima lähevad.
Teine ebameeldiv punkt väljakolimise juures: toa ülevaatus. Kokkuvõttes rassisin koristada hommikul 10st kuni kella 15ni - selleks ajaks oli kokku lepitud toa ülevaatus. Sõbralik koristajatädi koputas mu uksele juba kella 11 ajal ning küsis, et äkki mul oleks vaja puhastusvahendeid. Muidugi oli vaja! Kahjuks andis tädi mõista ka, et peaksin ukselt eemaldama ka eelmise elaniku jäetud liimiplekid. Need plekid tulid maha küll koos uksevärviga, ent koristaja ütles, et pole hullu. Et värvivad hiljem ukse üle. Aga mis kõige parem... kuna koristajatädi mind juba kell 11 tööhoos nägi, siis kell 14.45 andis ta mulle vajaliku allkirja isegi ilma mu tuppa vaatamata!
Kolmas probleem: üleliigne toit. Üritasin küll viimasel nädalal võimalikult efektiifselt toidukraami hävitada, ent väljakolimise hommikul oli mul ikkagi järgi liiga palju.... Pakk rõõska koort, 500g kebabiliha, kurk, paprika, pool purki moosi, müsli põhi, veidi spagette, kamapaki lõpp, kolm muna... Lõpuks "lahendasin" probleemi nii, et tegin hommikusöögiks kamajahuga pannkooke, mida sõin moosiga. Lõunaks aga sõin liha koos kurgi ja paprikaga... Kõike ei õnnestunud ikka ära hävitada. Kui küsisin ühikanaabrist prantslase käest, et ehk võin pisut toitu talle jätta, soovitas ta mul selle viia Lyoni teise otsa vaeste organisatsioonile! Soolatopsi ja poole paki spagettide pärast küll nii kaugele ei lähe. Järele mõeldes saan tema vastuseisust siiski aru, kuna tegu on tüübiga, keda olin näinud söömas vaid mikroahjus valmistatud pitsat.
Sellega piirdusid väljakolimise rasked küljed ning võisin asuda meediva külje juurde - võtmete üleandmine ning garantiiraha tagasisaamine. Ning ligi 300 eurot rikkamana saingi suunduda oma 20kilose kohvriga läbi linna Mari poole. Mul on jube hea meel, et Mari oli nõus mulle ja Merikesele reede õhtul öömaja pakkuma, kuigi tal parajasti teised külalised olid. Kuna mari külaline oli Eestist kaasa toonud musta leiba, kalja ja astelpajulikööri, siis saime väikse "teaseri" - et mis meid Eestisse jõudes ees ootab :)
Enne Lyonist lahkumist jõudsime käia veel konsulaarpäevade avamisel - see on umbes nagu "mini-expo", kus Lyoni keskvälakul on paljudel riikidel tutvustav telk. Merili, kes töötab Eesti konsulaadis, helistas mulle reede lõunal ning ütles, et kui ilusti riidesse panna, siis saab ta meile avamiseks kutsed anda. Selleks ajaks olin ma oma pidulikud kingad paraku kilode kokkuhoiu nimel prügikasti visanud, ent õnneks olid kingad prügikastis alles ka pärast telefonikõnet. Ning saimegi minna kutsega erinevaid riike, sööki ja jooki nautima. Eesti telk oli kahjuks üsna väike ja sööki seal ei pakutud. Aga lubati, et järgmine aaasta, kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, tuleb telk suurem.
Laupäeva lõunal suundusime edasi juba Genfi, et sealt siis esmaspäeval Riias ümberistumisega Tallinnasse jõuda. Ööbimiseks kasutasime taas CouchSurfingut, ent sellega kaasnesid ka tavapärased probleemid. Reede õhtuks ei olnud me veel endale majutajat leidnud ning ei jäänud taas muud üle kui hädaabi-foorumisse kirjutada. Selle peale vastaski üks Leedu tüdruk juba samal õhtul, et võtab meid hea meelega enda juurde. Ning meie reisiplaan oli päästetud. Genfist aga täpsemalt juba järgmises postituses.
No comments:
Post a Comment