Lõunamaapuhkus

Kuna Tõnni veebruarivaheaeg oli eelmisel ja minu omal sel nädalal, ei tulnud esialgsetest pikematest reisiplaanidest eriti midagi välja. Aga meie suureks rõõmuks pidas paika tõsiasi, et vähemplaneeritud üritused õnnestuvad vahel ka täiesti suurepäraselt. Parameetreid sihtkohaotsinguks palju ei olnud: aeg reedest pühapäevani ja mitte-liiga-kallid rongipiletid. Esialgu võtsime plaani minna lausa välismaale, Torinosse, kuhu Lyonist vaid 230 km. Couchsurfingu ja vaatamisväärsuste uurimisega venitasime aga nii kaua, et jäime mõistlikest rongivariantidest ilma :) Mis siis ikka, lohutasime end sellega, et Torino ongi üheks nädalavahetuseks äkki liiga suur linn ja suundusime otse lõunasse, vahemereäärsesse Montpellier´sse.

Valik ei saanuks kuidagi parem olla! (Igaks juhuks nüüd vabandan ette ja soovitan siinkohal lumestressis inimestel brauseriaken sulgeda...) Hea õnne peale kohale minnes saime täiesti normaalse hinnaga toa väikses kesklinna hotellis, mõneminutise jalutuskäigu kaugusel nii jaamast kui linna keskväljakust. Päike paistis nii kevadiselt ja soojalt, et ma lihtsalt pidin ühelt lõpumüügilt oma soolatriibuliste saabaste asemele kevadised kingakesed ostma. Ja need palmid, muidugi! Laialdaste Vahemeremaades reisimise kogemustega Tõnn sai mu palmivaimustuse üle ikka oma mitu korda irvitada :)

Pooletunnine linnaliinibussisõit viis meid laupäeva pärastlõunal ka Vahemere äärde. Flamingode ja kuurordikorterite asukate jaoks on ilm vist veel liiga jahe, aga õhtupäikese nautijaid ja tuulelohelennutajaid oli rannas juba küll. Ujuma ei kippunud, aga jalgupidi vees teokarpe korjata juba täitsa kannatas.

Pühapäevane peaatraktsioon oli kohalik loomaaed, mis on nüüd isegi taolise lühikülastuse järel üks meie lemmikuid. Tegu on suure-suure pargiga, kus ka sellisel veidi pilvealusel päeval hulganisti jalutajaid, piknikupidajaid ja tervisejooksjaid oli. Ja mitte kuskil ei olnud näha Tallinna loomaaia keskosast tuttavaid puuriridu. Ma ei teagi, kuidas nüüd neid mitte-puure nimetada, "aedik" on igatahes liiga väike, aga need platsid olid ikka reeglina mitmesajaruutmeetrised ja ei asunud mitte külg-külje kõrval, vaid siin-seal üle parkmetsa, üksteisest lühikese jalutuskäigu kaugusel. Need loomad, kes jaheduse tõttu päris peidus ei olnud, nägid küll suhteliselt rahuolevad välja: isegi muul ajal minu koledate loomade TOP3 kuuluvad hüäänid olid oma jooksutrenni ja sohitegemisega absoluutselt vaimustavad :)




Ja tänu sellele leemurile oli kogu leemuritemaja suurte ja väikeste itsitamist täis:




Lisaks pean veel mainima, et nii see Montpellier' loomapark kui Lyoni kohalik zoo (kuhu me küll veel jõudnud ei ole) on külastajatele tasuta ;)

Igatahes on Montpellier´üks neist linnadest, kuhu ma kunagi veel sattuda tahaksin ja kuhu ma kõigil soojalt minna soovitan. Meie nädalavahetuse piltide link on nüüd ka siin üleval. Lisaks veel pildivõlg Saint-Etienne´i kaevandusmuuseumist.