Saturday 6 February 2010

Nädal täis sporti


Taas üks nädal hakkab lõpule jõudma - seda kirjutades istun rongis, mis viib mind Saint-Etienne'i ja Merikese poole. Kuna eelmisel nädalal tegime ühe aine tunni pikema, siis see nädal on mul reede vaba. Reede on vaba ka järgmisel nädalal, ning ülejärgmisel nädalal on juba vaheaeg. Ajee!

Sel nädalal pidin fikseerima oma poolt valitud aineid. Neid tuli kokku hirmuäratavalt palju - vist lausa 7 tükki. Aga meile soovitati, et pigem valida esialgu rohkem aineid - hiljem saab olemasolevatest ainetest loobuda, aga uusi lisada ei saa.

Kergejõustikutrennis pidime sel nädalal tegema VMA füüsilise võimekuse testi. Kui eelmisel nädalal selle kohta pärisin, ütles üks poiss, et tema eelmise korra tulemus oli 16 KM. Mmmjah... ma pole kunagi varem pidanud nii palju jooksma ja seega läksin see nädal trenni suure hirmuga. Õnneks ei olnud test üldsegi nii hull.

Test seisnes selles, et pidi jooksma ette antud kiirusega ning seda nii kaua kui võimalik. Alustati 8 km/h ning pärast iga ringi läks kiirus 1 km/h võrra kiiremaks. Mina pidasin vastu kuni kiirus oli tõusnud 15 km/h peale, aga see ei tähendanud õnneks, et pidin 15 km ära jooksma. Polegi väga halb tulemus ja test iseenesest tundus mulle palju mõttekam kui Eestis tehtav Cooperi test (12 minutit piina). Kahtlustan, et ka füüsilist võimekust näitab VMA test paremini.

Kuna sain teada, et lisaks minu poolt valitud kergejõustikule võin käia ka teistes trennides, otsustasin midagi veel proovida. Valik oli päris suur - tavaliste korvpallide-jalgpallide kõrval pakub ülikool veel selliseid spordialasid nagu: ratsutamine, sukeldumine, džässtants, mägironimine jne. Muidugi on mõne alaga selline konks, et tuleb peale maksta ning ka kõik ajad ei pruugi sobida. Mina läksin kaema sellist trenni nagu "Ultimate Frisbee", mis on sisuliselt käsipalli sarnane sportmäng lendava taldrikuga.

Lugesin juba kodus internetist Ultimate Frisbee reegleid, et trennis lihtsam oleks. Alguses loobiti niisama taldrikut, siis hakati mängima - tüdrukud ja poisid sõbralikult koos. Esimesed mänguminutid läksid ladusalt ning tundus, et olen reeglitest õigesti aru saanud. Kuid siis hakkas üks meie meeskonnaliige selgitama keerulist plaani (muidugi prantsuse keeles), mille nimi oli vist "stack" (salv). Sellest ma ei saanud paraku aru enne kui üks tüdruk selle mulle inglise keelde tõlkis.

Selgus, et frisbiimängijate ringijooksmine platsil ei olegi suvaline, vaid tavaliselt valitakse viiest mängijast kolm, kes moodustavad "stacki" (salve). Ning iga kord kui võistkond tadriku/ketta saab, siis hakkavad need "stacki" määratud mängijad kindlal viisil väljakul edasi-tagasi jooksma. See ei ole reegel, vaid mänguplaan, mida pidavat kasutatama koguaeg... Vinge, järgmine nädal jälle.

No comments:

Post a Comment